õhtud

Teate ma jõudsin eile selgusele, et ma ei salli õhtuid...eriti kui ma pean üksi olema...nohh teele ei loe...ses suhtes et tema on oma arvuti taga ja mina ka või siis vaatan telekat või mis iganes...aga tavaliselt tekib just siis vajadus seltskonna järele...ega ma muidugi ei saa täpselt isegi aru mis mul viga on loodetavasti lihtsalt see vastik pori masendab et kui lumi maas siis jälle kõik ok a seda enam lähen ma närvi, sest kui ma tavaliselt endalegi suudan selgeks teha mis viga siis läheb tuju kergemaks...vb on igatsus peal...ka see on võimalik...aga jah üldiselt peab veel need paar õhtut ära kannatama siis saab jälle mõned päevad rahulikumalt olla...Nats seondub see asi mulle päpu jutuga kes ütles et tal kah ühel päeval lihtsalt tunded möllasid, mul on hetkel vist sama asi..ühel hetkel olen nii õnnelik ja hea olla ja teisel hetkel pisarada silmas no wtf...tõesti... igastahes ma ei hakka vist rohkem selle teema ümber nüüd keerutama ja kuulan seda sotsioloogiat vb nats...
Ka mina igatsen teid kallikesed seal Tallinnas...ma loodan et te teate seda:)