neljapäev, november 09, 2006

Doris Kareva

Tal on lihtsalt niii head luuletused:)

***
Kes on õppinud armastama,
on õppinud surema.

Mida kõrgemad mäed,
seda sügavamad on orud,
seda rängem on teekond
südames rändajale.

Seda suurem on rahu
mõistes, et ole, kus oled,
alati oled sa päral.


***
Su õrnim osa mus varjul,
mu ümber Su tugevaim.
Me oleme ükssama keha,
kus tantsivad hing ja vaim.

Välja puhkame maailma väsimust
kindlusetuse piinast-
iga hommikut hoides kui esimest,
iga õhtut võttes kui viimast.


***
Eile oli mu meel nagu meri-
peegelselge. Maailma põhi
peaaegu paistis ära.

Täna on mu meel nagu meri-
tormab ja tormab,sõge,
kuhugi jõudmata.

Kommentaare ei ole: