Head uut aastat!

Jõulud ja suur sööming läbitud küllaltki õnnelikult, võiks öelda, et ma olen praeguseks juba isegi tavapärase söögiisu taastanud :) Tegime Lembituga kohe Tallinna jõudes õhutsöögiks suppi, et veidi kergemalt toituda ja kehale puhkust anda, hea oli. Hea oli ta ka kindlasti seetõttu, et ma otsustasin supi ise valmistada, mitte ei läinud lihtsama vastupanu teed ja ei ostnud seda poest :P Kinke ja sellega kaasnevalt jõululaule laulda sai piisavalt ja ma sain endale kööki kaalu, mille üle olen õnnelik ja veel parem kingitus oli Doris Kareva viimane luulekogu Deka koos tema autogrammiga, wuhuuuu. Natuke lehitsesin seda ka, aga kui tekib suurem paus siis hakkan lugema algusest peale.
Nüüd aga tegutsen kodus, et homseks vana-aastaõhtuks ja külaliste jaoks kodu ilusaks teha (a ja menüü tuleb ka kokku panna :P) ja poodi tuleks kah minna.
Igal juhul ilusat selle aasta lõppu ja veel ilusamat ja toredamat 2009. aastat (Ps. kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab).

..

Veel veidi, täpsemalt üks eksam sellel aastal veel ja siis võib rahulikult jõulupuhkusele minna. Võin nohh päris rahulikult mitte, vb teen veel praktikakoha saamiseks ka taotluse. Järgmine semester nii vähe aineid, et võiks ju vabalt näha kuidas teooria ka praktikas toimib või ei toimi, eks näis kuidas sellega saab :) ja nüüd üritan end sundida veel veidi õppima või siis nohh trenni peaks ka minema.

Tantsud Tudengitega 2008!

Hei, hei!

Tahtsin öelda, et täna õhtul kõik Illusiooni. Toimub võistlus, kus selgitatakse välja Tartu parimad tantsijad ;) Loomulikult olen ka mina seal (kohtunikuna :P) nii et olge teie ka ;)

Lumii!

Wuhuuu, esimene lumi... teeks pilti, aga ma ei saa fotikast pilte arvutisse nii et poleks mõtet :)
Ilusat päeva teile ;)

Edited 16:05- mida enam ma Tartu poole jõuan seda rohkem on ka lund näha. Nii tore :)

tühi

Vot täpselt nii tühjaks pigistatud sidrun olen praegu. Mitte midagi ei jaksa/ suuda teha. Mõtlesin õhtul trenni minna, aga no tee mis kurat ma ei suuda isegi endale öelda, et tõuse toolilt püsti.
Vot mis teeb üks 8 tundi suhtlemise treeningut ja homme jälle :)

Hoolimata sellest, et ees terendab hunnikutes kirjatöid, mis kõik on valmis vaja kirjutada on elu ikkagi ilus :) Tartus on tunda sügist ja Tallinn on ikka veel mõnus oma suure saginaga, on olemas koht trenni tegemiseks, on tööd ja üldse kõik on üldjoontes hästi (ma pean endale seda blogi meelde tuletama nii umbes kuu aja pärast, ma arvan).
Nüüd aga grupitööd tegema.

P.S Kui mõni tequilagängi liige, k.a auliige ;), seda loeb, siis broneerige endale 25. oktoobri õhtu.

Liikluseeskirjast

Hei, pole siia ammu kirjutanud, aga mõtlesin kohe netti nähtavalt üles riputada ühe väikese osa liikluseeskirjast, milles mõni inimene vääga kahtleb.
Ühesõnaga järgmine jutt käib selliste liiklusmärkide kohta nagu kiirusepiirangud, möödasõidukeeld, peatumise keeld, parkimise keeld.
Nende mõjupiirkond ulatud:
1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni!! välja arvatud pinnastee suubumine kattega teele, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatud kauguseni;
2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatud kauguseni.

Vot nii on lood selle liikluseeskirjaga ja kes ei usu või tahab ise näha siis siit võite leida kogu liikluseeskirja

Labanakt (head ööd, leedu keeles ;) )

Reisile

Noniih...mõned tunnikesed veel ja veidike pakkimist ja siis ma olengi juba Lembituga lennuki peal ja meil on ametlikult puhkus :) ehk siis me sõidame Hispaaniasse. Ühe öö veedame Berliinis ja siis oleme juba Teele juures külas...oujee, päike ja uus koht ja puhkus ikkagist.
Eks ma tagasitulles räägin kõigest täpsemalt ehk :) Seniks aga adjöö :P

Eksamiteaeg

Ja ongi gümnaasiumilõpetajatel alanud eksamiperiood. Ussu kirjutab kirjandit praegu, loodetavasti läheb tal hästi. Mul igastahes pöial pihus.
Nüüd aga sätin ennast bussi peale, et Jõhvi sõita.

Aprill!

Ma olen selle kirjutamise jälle unarusse jätnud, aga mis teha kui ei ole mingit tahtmist kirjutada...kõik mis vaja saab öeldud ka ilma siia kirjutamata. Aga nohh hetkel on mul igastahes hea tuju, sest väljas on soe ja lihtsalt täiesti kevade ilm. Niii kujuteldamatult mõnus tunne on sees :) Loodame, et ilmad siis uuesti külmaks ei lähe. Ja nohh ma muud ei tahtnudki öelda, et ma olen ikka täitsa olemas :) musid

PS. See laul on lihtsalt minu meelest liiga hea :) kes nõustub, nõustub ja kes mitte siis oma asi :P

Rahapuu?

Kas keegi oskab öelda kust leida rahapuud? Tähendab kui ma muidu saan ilusasti hakkama enda rahadega ja puha siis praegu tekkis tahtmine väike shoping teha...tegelt tahaks lihtsalt ühte kotti. Tibi on ikka raske olla ma pean ütlema. Ma nüüd üritan lihtsalt kirjutamisega sellest tahtmisest üle saada :)
Igastahes uus semester on nüüd alanud. Peab mainima, et hetkel on veidi igav, sest nohh loenguid ei ole just väga suures hunnikus ja midagi õppida pole ka nii et passin niisama :) vahepeal muidugi teen veidi tööd ka. Õnneks on mul ka võimalus käia trennis mis mu tühje pause täidab vahepeal. mnjah. väsimus on kah kuidagi peal. ärkasin hommikul vara üles, et läheks teeks trenni enne loengut, aga nohh üks inimene suutis mind ümber veenda, pealegi sain temaga nüüd terve hommikupooliku rääkida. Eks trenn oota õhtuni. mnjah tuli selline mõtetu sissekanne. aga mis seal ikka...ma siis passin veidi veel ja siis juba loengusse.

Ilusat kevadet Teile!

Tere hommikust kõigile :) Peab ütlema, et ma olen oma blogi unarusse jätnud, kohe juba pikemat aega pole korralikke sissekandeid teinud, kuigi ma viimases postis siiski hoiatasin teid. Vähemalt nii korralik olen (pikk pai mulle :P ) Igastahes on asi nüüd nii, et lõpuks ometi hakkab sess läbi saama, tähendab täpsemalt öeldes nagu peaaegu ongi läbi, vaja ainult veel üks uurimuse aruanne üle vaadata, veidi täiendada ja ära saata ja siis aine hinnet ootama jääda. Ülejäänud ained on mul üle ootuste väga hästi läinud ( kolm A'd, kaks B'd, üks C ja kahe aine hindeid pole veel väljas) ma kohe tõesti imestan,et seekord nii hästi läks samas päris vedas, sest eelmise semestri ühe aine sain nulli, mis siis tõi keskmise päris madalale. Lõpuks ometi saab nädalakese puhata, korteris miskit head teha, lugeda, kardinaid õmmelda ja mida kõike veel ja siis hakkab juba uus semester peale.
Aga tõesti aeg läheb lihtsalt metsiku kiirusega meist mööda, ma pidevalt ainult imestan, et kuhu see kogu aeg kaob. Homme on Pätu sünnipäev ( ta saab ka nüüd seaduslikult viina hakata ostma :D ). Päpu sünnipäev juba oli- käisime Jetis uisutamas ja siis istusime Seiklusjutte maalt ja merelt, kusjuures ma pean ütlema,et ärge sealt kunagi pannkooke tellige, sest need mis ma sain olid ikka kohe väga halvad. Mis kõige jubedam, et mul on juba kõik veebruarikuu nädalavahetused kinni. Kõige rohkem vihkangi ma seda kui vaatan märkmikusse ja ma näen sealt et kuskil järgmised kuu aega on kõikidele nädalavahetustele mingid suured üritused planeeritud. Nojah muidugi oma viga ka ise tahan teha palju, nii et pole põhjust vinguda, ega väga ei vingugi lihtsalt panen fakti kirja. Järgmine semester tõotab tulla huvitav, aga samas jälle aineid on kuidagi vähe mis tähendab, et saab rohkem pühenduda tööle, mis tähendab jällegi uusi väljakutseid :) tore. Suveks on ka juba paar suurt sündmust plaanitud, aga nohh selleni jõuan kunagi hiljem ;) (et te ei mõtleks ma ei tea mis kolle välja siis last ei kavatse saada ja mina abielluma ka ei hakka)
Mis siis veel. Aa nädalavahetusel tegime K.-Nõmmel ATV sõitu, päris lahe oli, me tegime L.i õega selliseid naisteringe e. siis aeglasemaid aga nohh ürita sa meestele öelda, et ole jää peal kurvide ja muude asjadega ettevaatlik...oh eii..muidugi pidi L. olema see kes ATV seljast maha lendab ja ATV külili tõmbab, peab ütlema, et väga jube vaatepilt oli seda näha. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, ta jõudis masina pealt maha hüpata enne kui see päris külili lendas ja nii õnneks ükski jäse selle alla ei jää, aga oleks võinud hullemini minna. Nohh ja ega me siis tema emaga teda muidugi rahule ei jätnud, eks me mõlemad olime kurjad a mis sa teed kui ei kuula :D:D ( tuli selline vanaemade lause :P ). Igastahes pärast käisime veel veidi maastikusõitu tegemas või nohh offroad on vist õigem, ma ka ei tea. Igastahes Patroliga mööda vanu karjääre ja metsasihte sõitsime. Soovitan tungivalt ka ise grupp kokku võtta ja ka endale väike tripp tellida sellelt leheküljelt saate siis täpsemalt teada ( tuttavatele tuleb ikka reklaami teha). Ja sellest päevast pilte saata vaadata siit, et nohh kui juttu ei usu.
Aga ma arvan, et praeguseks romaanist aitab teile küll, küllap ma varsti teid jälle mõne jutuga kostitan, kuna nüüd aega jälle veidi rohkem ja nädalavahetusel veel kooli vilistlaste õhtule minek, äkki kuuleb miskeid huvitavaid uudiseid. Nüüd ma aga teen ühe pesutuuri, et oma trennist väsinud liikmeid turgutada ja siis uurin oma märkmeid, et homme müügikohtumisel ikka tasemel olla ;) Tsau teile!
PS. Reisile tahaks, mitte et mulle Eesti ei meeldiks aga no kurat see ei ole ju ometigi jaanuarikuu ilm. Praegu peaks olema meetrisügavune lumi maas ja vähemalt 10 miinuskraadi vot siis ei tahaks reisile aga praegu tahan küll!

Hei!

Tähendab asi on nüüd nii, et mul on sess ja igal pool on vaja igast asju teha nii et ma ei kirjuta arvatavasti siia veel nii pea midagi huvitavat. Aga jah eelmisest postist nii palju et lumi oli paar päeva ja nüüd on ta jälle läinud ja väljas on jälle nõme ilm. ja nii ongi.
Aga muidu saan ma nüüd magada oma kodus suures, laias korralikus voodis :) ja vahepeal harrastan koduperenaise rolli kuigi enamiku ajast ma siiski logelen ja õpin või teen midagi mis pole kasulik:P Igastahes nüüd ma üritan miskit kasulikku teha ja ühe retsensiooni valmis kribada.

Kus on talv?

Tähendab ma nüüd tahaksin küsida, et KUS ON LUMI? Põhimõtteliselt on nii, et möödas on juba pool detsembrit ja õues on täiesti must maa, nagu novembrikuu oleks. Ja ma pean ütlema, et see ei meeldi mulle kohe üldse mitte. Mulle meeldib kui väljas on valge ja põlvini lumi, kus sees võib lumeingleid teha ja niisama põlvini sisse vajuda. See on mu meelest nii mõnus tunne ja isegi suured külmakraadid oleksid vahelduse mõttes head. See pidev pimedus teeb mind lihtsalt üha rohkem väsinumaks ja loiuks. Ma vist võiks kõik päevad vabalt ainult voodis magada ja mitte midagi teha kui mul see võimalus oleks ainult, aga sessi lähenemine seda just väga ei võimalda. Nujah ja muud ma öelda ei tahtnudki. Jään lund ootama.

PS. Kui tegelt praegu aknast välja vaadata siis midagi tundub sealt taevast alla sadavat!

Lumi :)

Väljas on niiiiiii ilus lumi ja lumesadu...miks mul ometigi pole siin fotikat? Telefoniga juba proovisin ei tulnud miskit normaalset välja. Tuleb loota, et kui homme Lembit saabub siis on ka veel nii ilus ja saab mõned pildid teha.
Semestri lõpp läheneb suure hooga, peab vist õppima hakkama jälle :) samas ma vaatan et mul viimasel ajal pole selle vastu miskit, ained on huvitavad ja nohh ma olen aina kindlam, et ma õpin õiget asja, mis on hea. Praegugi hakkasin just ühte esseed kirjutama, kusjuures isegi mitte viimasel minutil ei kirjuta ( minu puhul väga vau). Homme, ülehomme ja üleülehomme poodidesse vist. Vaja L.ile uusi jalanõusid ja tapeet tuleb järgmiseks nädalaks välja valida ja ära osta ja nohh teoorias võiks ju ka mööblit veidike vaadata. Peab muidugi tunnistama, et ma hea meelega vaatan ka veidi jõuluasju aga ma leian, et ok homme veel ei või aga laupäeval on 1. detsember- siis on jõulukuu siis võib juba. Ja mu arust peakski olema seadus, et enne 1. detsembrit ei tohi ükski pood jõuluasju välja riputada- nii oleks just õige. Mitte nii et väljas alles lehed puul aga poodides juba jõuluvanad.
Nohh ja laupäevaõhtul ballile minek, otsustasin, et see aasta tuleks minna. Löön end uhkelt üles ja eputan veidike oma kõige kallimaga. Vot nii teengi. Vb panen siia ka pildi üles( kui viitsin teha) milline riietus oli.

Muud ei oldki midagi. LUMIIIII!!! :)

Maailm on üks õel koht

Õehhh...ma lihtsalt pidin siia kirjutama tulema ja ütlema, et kuidas inimestel saab üldse olla nii kitsas maailmavaade....kahju neist kohe...ja teisalt teeb kurjaks ka. Juba mingisugused viimased nädal aega olen ma kõikvõimalikest erinevatest kanalitest kuulnud arvustusi erinevate vähemuste kohta Eestis ja mida kõike selliste asjadega ette tuleb võtta. Võib vist öelda, et mul lõi korraks sotsiaaltöötaja vaimsus välja.( Ma muide selle kõige järgnevaga ei kavatsegi väita nagu mina oleks maailma parim inimene või ingel!)

Igastahes inimesed saage aru, et elu ei ole ainult pidu ja pillerkaar ja see ei saa kunagi selliseks. Jah vb mõne jaoks tõesti saab, aga enamike jaoks mitte. Ei saa nõuda, et maailmas ei oleks vaesust või halbu inimesi või haigeid inimesi. See käib meie elu juurde ja see jääb alatiseks niimoodi. Ma käisin paar nädalat tagasi terve päeva erinevates hoolekandeasutustes-kahes vanadekodus, erikoolis ja lisaks veel erivajadustega inimeste hooldekodus ja te isegi, ma arvan, et ei oska ette kujutada milline olukord seal on, ok vb suudavad need kes ise käinud on aga ülejäänud kindlasti ei oska. Isegi mina ei osanud kuni seda oma silmaga nägin ja ma õpin juba teist aastat sotsiaaltöö ametit! Need inimesed kes seal hoolekodudes on ei ole seal omal süül ja ometi suhtutakse neisse ülejäänud inimeste poolt kui kasutatud asjadesse.
Need vanad inimesed on ka kunagi noored olnud ja neil on vb olnud väga hea elu aga mingil põhjusel lihtsalt ei suuda enam ise hakkama saada ja kas te siis kujutate ette, et 30 vanema inimese eest peab hoolitsema 1!!!!! hooldaja kes neid siis peseb, kantseldab ja umbes pooltel ka mähkmeid vahetab. See ei ole normaalne, aga enamik meist ei mõtle selle peale mitte kunagi, et on ka selliseid kohti olemas kus ei ole elu nii ilus ja siis kritiseeritakse. Täpselt nagu kritiseeritakse puudega-vaimse alaarenguga inimesi kes näevad teistest erinevad välja- nemad ei ole selles ju süüdi, et mingi loodus vingerpuss on nad teistest teistsuguseks teinud. Mul on hea meel tegelikult, et on olemas sellised kohad nagu Võisiku hooldekodu, kus puudega-alaarenenud inimesed saavad olla teiste omasugustega koos ja nad ei tunne seda ülejäänud maailma mõistmatust enda peal. Neil on seal ümber inimesed, kes nende eest hoolitsevad ja hukka ei mõista ja nad tõesti paistsid seal olles õnnelikud. Mul on kahju, et enamik inimesi ei ole sellist asja näinud. See pole see kui sa näed tänaval ühte või kahte inimest kellel võib olla Downi sündroom, aga kui sa näed koos 50 ja rohkemat inimest kelle kõigil on mingi erinev alaareng siis see vähemalt alguses on šokk. Mitte keegi meist ei ole valmis selliseks asjaks, aga ma pean ütlema et läksid vaid loetud minutid kui ma sain aru et neil kõigil koos on palju parem olla, kui siis kui nad peaksid omapäi hakkama saama. Ma loodan, et kunagi saan ka mina olla see abistaja, kes muudab ükskõik milliste inimeste elu veidike paremaks.

Ja tegelikult ainus mis ma selle postiga öelda tahtsin on, et inimesed olge ometigi vähegi tolerantsemad ja mõistlikumad. Kõigil ei saagi olla hea elu aga vahel saame me seda muuta teiste inimeste jaoks veidikenegi talutavamaks.

Otsustage ise..

Lets101 - Dating Site for Singles

Nohh ses suhtes, et see asi on nüüd juba nii siin kui ka siin üleval olnud ja mõtsin, et vaataks ka siis nii huvi pärast mis see minu kohta ütleb. Eks Teie otsustage kui õige see on.

Ilu maksab!

Tähendab mitte, et ma seda varem ei oleks teadnud, aga täna avastasin selle uuesti. Ehk siis selleks, et ilus välja näha tuleb korralikult raha välja käia, aga õnneks on ka enesetunne hullult hea. Mulle meeldib kui ma hea välja näen:)
Ja nohh ega ma eriti muud ei tahtnudki öelda. Varsti siis trenni, et kunagi veel parem välja näha :P ja siis väike töökohtumine.

Pühendusega kallitele

Mnjaa tundub,et meie 12. klassi viimases inglise keele tunnis Kubre poolt meile ette näidatud tekst on populaarseks saanud. Selle kirjutas kunagi ammu üles Pätu ja nüüd leidsin selle ka siit blogist, mida mulle kohutavalt meeldib vaikselt jälgida, isegi ei oska täpset põhjust öelda miks. Igastahes tuli mulle vanade aegade igatsus meelde. Mõelge sellest on juba peaaegu poolteist aastat möödas kui me keskkooli lõpetasime. Selle ajaga on juba nii palju muutunud ja kahju on ühest küljest ja teisest küljest tore ka. Ma isegi tegelt ei tea mis on. Ainult ühte tean, et isegi kui ma ei ole teiega koos mõtlen ma ikkagi teie peale kogu aeg ja endal on ka kurb et ei suuda aega leida, et kokku saada aga ehk andestate mulle selle (A)
Aga igastahes ma kirjutan selle teksti siia ka, et mitte seda ära unustada. Sest see oli üks ilus aeg :)

Everybody's Free (to wear sunscreen)

Ladies and Gentlemen of the class of '97 ... wear sunscreen.
If I could offer you only one tip for the future, sunscreen would be IT.
The long term benefits of sunscreen have been proved by scientists whereas the rest of my advice has no basis more reliable than my own meandering experience.
I will dispense this advice now.

Enjoy the power and beauty of your youth. Never mind. You will not understand the power and beauty of your youth until they have faded. But trust me, in 20 years you'll look back at photos of yourself and recall in a way you can't grasp now how much possibility lay before you and how fabulous you really looked.

You are NOT as fat as you imagine.

Don't worry about the future; or worry, but know that worrying is as effective as trying to solve an algebra equation by chewing bubblegum. The real troubles in your life are apt to be things that never crossed your worried mind; the kind that blindside you at 4pm on some idle Tuesday.

Do one thing every day that scares you.

Sing.

Don't be reckless with other people's hearts, don't put up with people who are reckless with yours.

Floss.

Don't waste your time on jealousy; sometimes you're ahead, sometimes you're behind. The race is long, and in the end, it's only with yourself.

Remember compliments you receive, forget the insults; if you succeed in doing this, tell me how.
Keep your old love letters, throw away your old bank statements.

Stretch.

Don't feel guilty if you don't know what you want to do with your life. The most interesting people I know didn't know at 22 what they wanted to do with their lives, some of the most interesting 40 year olds I know still don't.

Get plenty of calcium.

Be kind to your knees, you'll miss them when they're gone.

Maybe you'll marry, maybe you won't, maybe you'll have children, maybe you won't, maybe you'll divorce at 40, maybe you'll dance the funky chicken on your 75th wedding anniversary.

Whatever you do, don't congratulate yourself too much or berate yourself, either. Your choices are half chance, so are everybody else's. Enjoy your body, use it every way you can. Don't be afraid of it, or what other people think of it, it's the greatest instrument you'll ever own.

Dance. Even if you have nowhere to do it but in your own living room.

Read the directions, even if you don't follow them.

Do NOT read beauty magazines, they will only make you feel ugly.

Get to know your parents, you never know when they'll be gone for good.

Be nice to your siblings; they are your best link to your past and the people most likely to stick with you in the future.

Understand that friends come and go, but for the precious few you should hold on. Work hard to bridge the gaps in geography in lifestyle because the older you get, the more you need the people you knew when you were young.

Live in New York City once, but leave before it makes you hard; live in Northern California once, but leave before it makes you soft.

Travel.

Accept certain inalienable truths, prices will rise, politicians will philander, you too will get old, and when you do you'll fantasize that when you were young prices were reasonable, politicians were noble and children respected their elders.

Respect your elders.

Don't expect anyone else to support you. Maybe you have a trust fund, maybe you'll have a wealthy spouse; but you never know when either one might run out.

Don't mess too much with your hair, or by the time you're 40, it will look 85.

Be careful whose advice you buy, but, be patient with those who supply it. Advice is a form of nostalgia, dispensing it is a way of fishing the past from the disposal, wiping it off, painting over the ugly parts and recycling it for more than it's worth.

But trust me on the sunscreen.

Esimene koht Olümpial!

Nojah see esimene koht tuli siiski kooride Olümpial nagu keegi ajalehes nimetas meie Saksamaa konkurssi a sellegipoolest esimene koht. Et siis kes pole veel kursis siis käisin üle-eelmisel nädalavahetusel Saksamaal vähe sai küll oldud aga tore oli. Kui välja jätta enne seda toimunud tülid dirigendiga ja kõik see suur paanika. Seal oli mul tegelt juba täitsa ükskõik ja no vähemalt praegu tundub, et nüüd on vist Ellerheinas laulmisega kõik. Samas nagu Krista ütles: "Annad sõrme võtab käe." Iseenesest oli seal ju mõnus: soe- mingi 17 kraadi vist, sai kõvasti shopatud ma pole vist kunagi nii suurt hulka raha kulutanud nii väikese ajaga ja seltskond oli ka ok. Muidugi tagasitulemisega sai veidi närve kõditatud sest kiirteel oli mingi 20 km ummik nii et oli kõva tegemist ja palju kõnesid et mitte lennukist maha jääda. lõpuks jõudsime lennukasse mingi 45 mintsa enne lennu väljumist ehk siis peab vabandama Tequilakate ees sest neile ma kinki ei saanud ja te ei kujuta ette kui paha tunne on.
Nüüd siis jälle rahulikumad nädalad või nohh kuidas võtta. Koolis on ikka selline lainetustega paanika, et kõik asjad ikka suht ühel ajal ja siis paar päeva pole jälle midagi. Just hetkel lõpetasin Tui Hirve raamatu "Tähe tänav" lugemise ja peaks ütlema, et see tekitas nagu vastakaid tundeid. Ühest küljest olles Tuiga tuttav siis selles raamatus oli nii palju paralleele tema eluga, sealt oli enam kui võimalik välja lugeda asju Ellerheinast ja RAMist ja temast endast, samas oli nagu püütud ka naistekat teha ja see kõik oli segatud suure koguse erineva muusika kirjeldamisega seal hulgas väga paljude muusikaliste terminite nimetamisega. Ma arvan et inimesele kel pole muusikast õrna aimugi võivad teatud kohad olla igavad, kuidagi üksluised või ma ei oskagi seda kirjeldada samas nagu naistekad seda oskavad tõmbas see mind päris endaga kaasa ja mu jaoks oli iga leheküljega raamat aina huvitavam. Ehk siis jah igaüks peab vist ise raamatu läbi lugema et otsustada mis see täpselt on.
Kui korterist rääkida siis meil käib seal nüüd remont täie hooga. Tolmu on kõik kohad metsikult täis ja see nädal saab ehk kaablid ära veetud vähemalt lembit tegeleb sellega, tal on see nädal nimelt puhkus. Loodetavasti saab aastavahetuseks mingi tuba korraliku näo...ma vähemalt väga loodan seda.
Igastahes elu on kiire aga sellegipoolest huvitav nii et eks näis mis siis edasi toimub :) ma üritan nüüd siia rohkem kirjutada sest nagu aeg on näidanud, et sõpradega saab ühe vähem kokku (suur süü on siin küll just minul endal aga ma vabandan selle eest) ja no ma üritan siis vähemalt blogi kaudu teid kursis oma asjadega hoida kui muud moodi ei saa. Te olete mulle ikkagi kallid (K)