Lumi :)

Väljas on niiiiiii ilus lumi ja lumesadu...miks mul ometigi pole siin fotikat? Telefoniga juba proovisin ei tulnud miskit normaalset välja. Tuleb loota, et kui homme Lembit saabub siis on ka veel nii ilus ja saab mõned pildid teha.
Semestri lõpp läheneb suure hooga, peab vist õppima hakkama jälle :) samas ma vaatan et mul viimasel ajal pole selle vastu miskit, ained on huvitavad ja nohh ma olen aina kindlam, et ma õpin õiget asja, mis on hea. Praegugi hakkasin just ühte esseed kirjutama, kusjuures isegi mitte viimasel minutil ei kirjuta ( minu puhul väga vau). Homme, ülehomme ja üleülehomme poodidesse vist. Vaja L.ile uusi jalanõusid ja tapeet tuleb järgmiseks nädalaks välja valida ja ära osta ja nohh teoorias võiks ju ka mööblit veidike vaadata. Peab muidugi tunnistama, et ma hea meelega vaatan ka veidi jõuluasju aga ma leian, et ok homme veel ei või aga laupäeval on 1. detsember- siis on jõulukuu siis võib juba. Ja mu arust peakski olema seadus, et enne 1. detsembrit ei tohi ükski pood jõuluasju välja riputada- nii oleks just õige. Mitte nii et väljas alles lehed puul aga poodides juba jõuluvanad.
Nohh ja laupäevaõhtul ballile minek, otsustasin, et see aasta tuleks minna. Löön end uhkelt üles ja eputan veidike oma kõige kallimaga. Vot nii teengi. Vb panen siia ka pildi üles( kui viitsin teha) milline riietus oli.

Muud ei oldki midagi. LUMIIIII!!! :)

Maailm on üks õel koht

Õehhh...ma lihtsalt pidin siia kirjutama tulema ja ütlema, et kuidas inimestel saab üldse olla nii kitsas maailmavaade....kahju neist kohe...ja teisalt teeb kurjaks ka. Juba mingisugused viimased nädal aega olen ma kõikvõimalikest erinevatest kanalitest kuulnud arvustusi erinevate vähemuste kohta Eestis ja mida kõike selliste asjadega ette tuleb võtta. Võib vist öelda, et mul lõi korraks sotsiaaltöötaja vaimsus välja.( Ma muide selle kõige järgnevaga ei kavatsegi väita nagu mina oleks maailma parim inimene või ingel!)

Igastahes inimesed saage aru, et elu ei ole ainult pidu ja pillerkaar ja see ei saa kunagi selliseks. Jah vb mõne jaoks tõesti saab, aga enamike jaoks mitte. Ei saa nõuda, et maailmas ei oleks vaesust või halbu inimesi või haigeid inimesi. See käib meie elu juurde ja see jääb alatiseks niimoodi. Ma käisin paar nädalat tagasi terve päeva erinevates hoolekandeasutustes-kahes vanadekodus, erikoolis ja lisaks veel erivajadustega inimeste hooldekodus ja te isegi, ma arvan, et ei oska ette kujutada milline olukord seal on, ok vb suudavad need kes ise käinud on aga ülejäänud kindlasti ei oska. Isegi mina ei osanud kuni seda oma silmaga nägin ja ma õpin juba teist aastat sotsiaaltöö ametit! Need inimesed kes seal hoolekodudes on ei ole seal omal süül ja ometi suhtutakse neisse ülejäänud inimeste poolt kui kasutatud asjadesse.
Need vanad inimesed on ka kunagi noored olnud ja neil on vb olnud väga hea elu aga mingil põhjusel lihtsalt ei suuda enam ise hakkama saada ja kas te siis kujutate ette, et 30 vanema inimese eest peab hoolitsema 1!!!!! hooldaja kes neid siis peseb, kantseldab ja umbes pooltel ka mähkmeid vahetab. See ei ole normaalne, aga enamik meist ei mõtle selle peale mitte kunagi, et on ka selliseid kohti olemas kus ei ole elu nii ilus ja siis kritiseeritakse. Täpselt nagu kritiseeritakse puudega-vaimse alaarenguga inimesi kes näevad teistest erinevad välja- nemad ei ole selles ju süüdi, et mingi loodus vingerpuss on nad teistest teistsuguseks teinud. Mul on hea meel tegelikult, et on olemas sellised kohad nagu Võisiku hooldekodu, kus puudega-alaarenenud inimesed saavad olla teiste omasugustega koos ja nad ei tunne seda ülejäänud maailma mõistmatust enda peal. Neil on seal ümber inimesed, kes nende eest hoolitsevad ja hukka ei mõista ja nad tõesti paistsid seal olles õnnelikud. Mul on kahju, et enamik inimesi ei ole sellist asja näinud. See pole see kui sa näed tänaval ühte või kahte inimest kellel võib olla Downi sündroom, aga kui sa näed koos 50 ja rohkemat inimest kelle kõigil on mingi erinev alaareng siis see vähemalt alguses on šokk. Mitte keegi meist ei ole valmis selliseks asjaks, aga ma pean ütlema et läksid vaid loetud minutid kui ma sain aru et neil kõigil koos on palju parem olla, kui siis kui nad peaksid omapäi hakkama saama. Ma loodan, et kunagi saan ka mina olla see abistaja, kes muudab ükskõik milliste inimeste elu veidike paremaks.

Ja tegelikult ainus mis ma selle postiga öelda tahtsin on, et inimesed olge ometigi vähegi tolerantsemad ja mõistlikumad. Kõigil ei saagi olla hea elu aga vahel saame me seda muuta teiste inimeste jaoks veidikenegi talutavamaks.

Otsustage ise..

Lets101 - Dating Site for Singles

Nohh ses suhtes, et see asi on nüüd juba nii siin kui ka siin üleval olnud ja mõtsin, et vaataks ka siis nii huvi pärast mis see minu kohta ütleb. Eks Teie otsustage kui õige see on.

Ilu maksab!

Tähendab mitte, et ma seda varem ei oleks teadnud, aga täna avastasin selle uuesti. Ehk siis selleks, et ilus välja näha tuleb korralikult raha välja käia, aga õnneks on ka enesetunne hullult hea. Mulle meeldib kui ma hea välja näen:)
Ja nohh ega ma eriti muud ei tahtnudki öelda. Varsti siis trenni, et kunagi veel parem välja näha :P ja siis väike töökohtumine.

Pühendusega kallitele

Mnjaa tundub,et meie 12. klassi viimases inglise keele tunnis Kubre poolt meile ette näidatud tekst on populaarseks saanud. Selle kirjutas kunagi ammu üles Pätu ja nüüd leidsin selle ka siit blogist, mida mulle kohutavalt meeldib vaikselt jälgida, isegi ei oska täpset põhjust öelda miks. Igastahes tuli mulle vanade aegade igatsus meelde. Mõelge sellest on juba peaaegu poolteist aastat möödas kui me keskkooli lõpetasime. Selle ajaga on juba nii palju muutunud ja kahju on ühest küljest ja teisest küljest tore ka. Ma isegi tegelt ei tea mis on. Ainult ühte tean, et isegi kui ma ei ole teiega koos mõtlen ma ikkagi teie peale kogu aeg ja endal on ka kurb et ei suuda aega leida, et kokku saada aga ehk andestate mulle selle (A)
Aga igastahes ma kirjutan selle teksti siia ka, et mitte seda ära unustada. Sest see oli üks ilus aeg :)

Everybody's Free (to wear sunscreen)

Ladies and Gentlemen of the class of '97 ... wear sunscreen.
If I could offer you only one tip for the future, sunscreen would be IT.
The long term benefits of sunscreen have been proved by scientists whereas the rest of my advice has no basis more reliable than my own meandering experience.
I will dispense this advice now.

Enjoy the power and beauty of your youth. Never mind. You will not understand the power and beauty of your youth until they have faded. But trust me, in 20 years you'll look back at photos of yourself and recall in a way you can't grasp now how much possibility lay before you and how fabulous you really looked.

You are NOT as fat as you imagine.

Don't worry about the future; or worry, but know that worrying is as effective as trying to solve an algebra equation by chewing bubblegum. The real troubles in your life are apt to be things that never crossed your worried mind; the kind that blindside you at 4pm on some idle Tuesday.

Do one thing every day that scares you.

Sing.

Don't be reckless with other people's hearts, don't put up with people who are reckless with yours.

Floss.

Don't waste your time on jealousy; sometimes you're ahead, sometimes you're behind. The race is long, and in the end, it's only with yourself.

Remember compliments you receive, forget the insults; if you succeed in doing this, tell me how.
Keep your old love letters, throw away your old bank statements.

Stretch.

Don't feel guilty if you don't know what you want to do with your life. The most interesting people I know didn't know at 22 what they wanted to do with their lives, some of the most interesting 40 year olds I know still don't.

Get plenty of calcium.

Be kind to your knees, you'll miss them when they're gone.

Maybe you'll marry, maybe you won't, maybe you'll have children, maybe you won't, maybe you'll divorce at 40, maybe you'll dance the funky chicken on your 75th wedding anniversary.

Whatever you do, don't congratulate yourself too much or berate yourself, either. Your choices are half chance, so are everybody else's. Enjoy your body, use it every way you can. Don't be afraid of it, or what other people think of it, it's the greatest instrument you'll ever own.

Dance. Even if you have nowhere to do it but in your own living room.

Read the directions, even if you don't follow them.

Do NOT read beauty magazines, they will only make you feel ugly.

Get to know your parents, you never know when they'll be gone for good.

Be nice to your siblings; they are your best link to your past and the people most likely to stick with you in the future.

Understand that friends come and go, but for the precious few you should hold on. Work hard to bridge the gaps in geography in lifestyle because the older you get, the more you need the people you knew when you were young.

Live in New York City once, but leave before it makes you hard; live in Northern California once, but leave before it makes you soft.

Travel.

Accept certain inalienable truths, prices will rise, politicians will philander, you too will get old, and when you do you'll fantasize that when you were young prices were reasonable, politicians were noble and children respected their elders.

Respect your elders.

Don't expect anyone else to support you. Maybe you have a trust fund, maybe you'll have a wealthy spouse; but you never know when either one might run out.

Don't mess too much with your hair, or by the time you're 40, it will look 85.

Be careful whose advice you buy, but, be patient with those who supply it. Advice is a form of nostalgia, dispensing it is a way of fishing the past from the disposal, wiping it off, painting over the ugly parts and recycling it for more than it's worth.

But trust me on the sunscreen.