miks?!?!

Miks inimesed tülitsevad? Mul tuli see praegu millegipärast meelde...vb kuna musi ja Teele ehk kaks väga kallist inimest on tujust ära ja ma ei oska mitte midagi teha ja see teeb endal kah tuju kurvaks selline tunne nagu oleks alt vedanud neid...oehh... igal juhul tuli mulle meelde kuidas kui ma tartus bussiga Lõunakeskuse poole loksusin tulid bussi üks mees ja naine lapsega ning terve aja mil nad bussis olid ainult tülitsesid...tähendab nagu mulle tundus (ma nimelt olin neil alguses täiesti külje all, pärast liikusin eemale) siis mees üritas kogu aeg naist lepitada ja väga palju ei öelnudki aga naine ikka leidis miskit...iga mehe lause kohta leidis naine 20 vastulauset alates sellest et ütles et miks ma peaks sinusugusega abielluma ja pärast lipsas sisse ka jutt armukesest...ma tegelikult ei tahtnud seda juttu kuulda a pole nagu parata kui kõrval sellest räägitakse. Lisaks tuli mul lihtsalt tahtmine neile vahele hüpata ja öelda et miks nad peavad esiteks seda kõigi teiste ees tegema ja lisaks on veel väike laps vankris...kahju oli...ja kurb oli kaa...naine oli kogu aeg niii kurja näoga ja mees ainult üritas lepitada...oehh...ega vb oli muidugi mees sitta keerand kah(vabandan sõnastuse pärast) aga igal juhul kurb oli vaadata... ega ma tean juu tegelikult et elu ei saagi ainult ilus olla aga see ei takista mul lootmast... Tuli lausa kartus peale, et kas mina olen kah kunagi selline, ma loodan et mitte, sest sel juhul on mul endast kahju ja ma arvan et siis ma peaks end kuskile ära isoleerima kuni tuleb jälle mingisugune normaalsus tagasi
Vot imelikud mõtted ronisid pähe praegu...eks ma lähen voodisse ära ja püüan uinuda...viimased nädala aega ei ole see üldse õnnestunud, tähendab ma küll uinun ainult et kuskil peale kolmveerand tunnist vähkremist ja palju mõtlemist, vb harjusin ära kaisus olemisega vb on lihtsalt unereziim sassis ei tea...meeldiks see esimene variant vist rohkem:) igal juhul ilusaid unenägusid(K)